Alustan ka siis oma blogiga. Aega küll läks 2 kuud, aga minu puhul võtavad kõik asjad natuke rohkem aega :D
Ma ei teagi kust alustada. Olen Oslos olnud nüüd juba kaks kuud. Koju ei taha üldse tulla, mõtlen juba siiajäämisele, aga kool vaja ära lõpetada :/
Siiamaani on elu olnud üks suur lust ja lillepidu, peod on kogu aeg. Esimene nädal kui saabusin oli koolis "introduction week", kus saadi kõikide teiste vahetusõpilastega tuttavaks. Toimusid igasugused üritused ja võistlused ja muidugi peod. Võistlused oli sellised näiteks, et pidi puusuuskadega mäest alla sõitma, inimpüramiide tegema, jooma, riietest raja tegema, mis oli ülinaljakas, osad olid päris paljad seal, ainult puulehed või kilekotid olid ette seotud. Veel pidi karaoket laulma jne. Lahe nädal oli.
Alguses kolisin ühikasse, kus jagasin kööki ja vannituba ühe hiiinaka ja kahe norrakaga, aga see ühikas oli kesklinnast väljas. Ainuke võimalus koju saamiseks oli kas jalutada umbes tund aega, takso või ööbuss võtta, aga need on kallid. Tavaliselt siis jalutasime, vahepeal tulid vastu õunaaiad, siis käisime raksus seal.
Praeguseks olen kesklinna kolinud, aknast vaadates kohe "Evergreen", kus on üliodav õlu :)
Nüüd jagan vannituba Pedroga, ühe hispaania poisiga ja köök on seitsme peale, ülejäänud on norrakad. Siin on palju parem, leiab purjuspeaga kodu üles, voodi ei kriuksu ja soe on magada :D
Kool on ülisuur ja ilus. Koolis on oma solaarium, jõusaal, spordipood ja tavaline pood. Alguses oli raske inglise keeles õppima hakata, aga nüüd hakkab juba rohkem aru saama. Inimesed minu koolis on küll teistsugused kui mujal koolis: nö BI(koolinimi) people. Poistel juuksed geeliga taha tõmmatud, läikivad louis vuittonid jalas ja omaarust hullud ärimehed. Mõndasid on küll naljakas jälgida, pole harjunud sellise asjaga. Koolipeod mulle ka väga ei istu, lastakse mingit muusikat mida mina ei kuula, techno või midagi sellist.
Alguses suhtlesime itaallastega, käisime rohkem sellistes hipikohtades. Eelmine nädalavahetus tahtsime minna kuskile fancysse kohta, panime kleidid selga ja kingad jalga, aga lõppes ikkagi sellega, et sai liiga palju veini tarbitud ja jaurasime niisama kuskil, lõpuks jõudsime ikka „Evergreeni“.
Siin toimuvad iga nädalavahetus lumelauavideote esilinastused millele järgnevad peod. Pidu ja film on koos, st, et film jookseb, aga samas saad ringi liikuda või baarist juua osta. Peod on eriti ägedad, ülihea muusika ja ägedad inimesed. "This video sucks" aftekal sain ühtede norrakatega tuttavaks, pärast trippisime oslo peal ringi, sõitsime tõukekatega, käisime kuskil kujudepargis, mingite rootslaste juures reggaet kuulamas ja suitsetamas. See on vist siiamaani parim õhtu Oslos olles olnud. Järgmine päev käisime nende juures jälle, mängisime guitar herot ja olime niisama. Kahju ainult, et nad kõik Oslost pärit polnud, läksid kõik oma kodudesse tagasi, aga järgmine nädalavahetus vist tulevad jälle siia ma loodan.
Eile panime jälle kleidi selga ja kontsad alla, pidime Mari-liisiga kuskil kohas nimega KAOS kokku saama, trammidest jäime muidugi maha ja kohta üles ei leinud. Lõpuks kui kohale jõudsime, olid mul jalad juba villis ja pidin paljajalu edasi panema. Kaoses oli ainult 4 inimest kokku ja Mari-liisil aku tühi. Mõtlesime, et no päris tore õhtu siis, lähme koju tagasi. Tee peal tuli üks norrakas meiega rääkima, küsis kas suitsetame. Küsisin, et mida, ja temaga kaasa siis läksimegi. Istusime ja naersime, sinna tuli veel üks eriti imelik poiss, ajas mingit väga imelikku juttu ja tegi meile showd seal. Ma oleks nagu teatris istunud ja muusikali vaadanud. See oli lihtsalt nii naljakas. Erik, see norrakas kutsus meid kaasa enda sõbra juurde, aga Hannal oli nii külm, et läksime koju.
Reedel pidas üks hollandlane minu ühika ülemiselkorrusel peoruumis sünnipäeva, läksime sinna koos 3e teise eesti tüdrukuga. Pidu polnud väga hea, istusime, jõime, rääkisime juttu ja pärast tegime tantsu ka. Me Hannaga otsustasime seejärel Evergreeni minna, võtsime ühed õlled ja hakkasime kolme norra poisiga rääkima. Kutsusid meid kaasa, kuskile paremasse kohta kus tantsida ja istuda saab. Lõpuks siis jõime ennast geibaari , pärast võtsime kebabi ja tulime koju ära.
Aftekal väga ei viitsinud olla, olime suht kained ka. Läksime Påliga minu juurde siis tagasi, aga ukse ees avastasin, et jätsin majavõtmed tuppa. Helistasime siis ühikakaaslastele, õnneks üks poiss oli üleval ja lasi meid sisse, aga trepikoja uks oli ikka lukus ja siis Pål läks uuesti alla kella helistama ja lõpuks saime lõplikult tuppa ka. Teist korda juba jätsin võtmed tuppa, augustis ootasin ükskord öösel 3 tundi, et keegi mu sisse laseks :D
No comments:
Post a Comment